Haimre Põhikool

                                                                                                    KINNITATUD

                                                                                              Rapla maavanema  22.03. 2010

                                                                                              korraldusega nr 166

                                                           ÕIEND

RIIKLIKU TEMAATILISE JÄRELEVALVE LÄBIVIIMISE KOHTA HAIMRE PÕHIKOOLIS

Sissejuhatav osa

1. Järelevalve läbiviimise aluseks on Rapla maavanema 11. septembri 2009.a korraldus nr 533.

2. Järelevalve läbiviimise eesmärk: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjususe hindamine. Järelevalvet teostas 22. veebruarist 1. märtsini 2010. aastal Rapla Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav.

3. Järelevalve läbiviimisel kasutatud metoodika: järelevalve käigus tutvuti kooli dokumentatsiooniga, analüüsiti selle sisu, vesteldi direktori ja tema asetäitjaga (täidab ühtlasi sotsiaalpedagoogi ülesandeid), õpetajate ja kasvatusraskustega õpilaste klassi klassijuhatajaga.

4. Lühiülevaade õppeasutusest:

4.1.õppeasutuse omandivorm ja aadress: munitsipaalkool; Moka küla 78202, Märjamaa vald, Rapla maakond;

4.2.õppeasutuse liik: põhikool;

4.3.õppeasutuse pidaja: Märjamaa Vallavalitsus;

4.4.õppekeel: eesti;

4.5.õpilaste (laste) üldarv: 48;

4.6.pedagoogide üldarv: 9

II. Olukorra kirjeldus ja analüüs

1. Koolis õpilaste nõustamiseks ja õpiabi osutamiseks rakendatavad tugisüsteemid

Haimre Põhikool on Märjamaa valla väike põhikool, millest 1. septembrist 2010 saavad Märjamaa gümnaasiumi Haimre klassid (Märjamaa Vallavolikogu  16.02.2010 otsus nr 39 „Haimre Põhikooli liitmine Märjamaa Gümnaasiumiga”).

Kooli õppekavas, mis on kinnitatud 8. mai 2002.a direktori käskkirjaga nr 10 on öeldud, et õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õppekava sätestab, et õpilaste nõustamise ja õpiabi eesmärgil toimuvad koolis aine konsultatsioonid ja individuaalne õppekava. Üks kord aastas külastab 8. ja 9. klassi psühholoog, vajadusel korraldatakse teiste spetsialistide kooli kutsumist. Alates 2003/2004. õppeaastast viiakse läbi arenguvestlusi algklassides. 2003/2004. õppeaastast on koolis tööle rakendatud sotsiaalpedagoog. 2001. aastast töötab koolis kasvatusraskustega õpilaste klass. Direktori käskkiri 28.08.2001  nr 7-p kinnitab kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja korra Haimre Põhikoolis. Klass moodustatakse 7. , 8. või 9. klassi õpilastest. Klassi on suunatud nii oma kooli kui ka Märjamaa valla halva koolikohustuse täitmise, klassikursust korranud ja käitumisprobleemidega õpilasi. 2007/2008. õppeaastal õppis klassis kuus 8. ja 9. kl last, 2008/2009. õa-l seitse 7. ja 9. klassi õpilast ning 2009/2010. õa-l on kümme  7. ja 8. klassi õpilast. Tänu sellele klassile on 2002-2009 lõpetanud põhikooli 35 noort.

Õpilastele osutatava õpiabi süsteemi on täiendatud 2007.a „Tugisüsteemid ja nende rakendamise kord Haimre Põhikoolis” (kinnitatud direktori 03.09.07 käskkirjaga  nr 1.1-3/65). Selle korra IV peatükk annab täiendatud nõustamise süsteemi. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis konsultatsioonid, pikapäevarühma tunnid, kõneravi (logopeedi tundides), koostatakse individuaalsed õppekavad, suunatakse pedagoogilis-psühholoogilistele uuringutele ja nõustamiskomisjoni. Õppeveerandi või õppeaasta puudulikult lõpetavate õpilastega sõlmitakse õpiabilepingud, mis sisaldavad õpilasele osutatavat abi. Logopeed töötab koolis osalise koormusega 2008. aastast. Sotsiaalpedagoogi ülesandeid täidab praegu 0,3 kohaga õppealajuhataja. Ta jälgib hoolega õpilaste koolikohustuse täitmist. Sotsiaalpedagoog tegeleb peale õpilaste lastevanemate ja õpetajate nõustamisega. Õpetajatele on korraldatud koolitusi (nii oma koolis kui mujal, näiteks Pärnu Õpiabi- ja Nõustamiskeskuses) erivajadustega õpilastega toimetulekuks. Tihe on koostöö valla lastekaitsetöötajaga. Sotsiaalpedagoog ja kasvatusraskustega klassi juhataja organiseerivad ennetus- ja kasvatustegevust nn Tootsi-klassile (kohtumised psühholoogidega, politseinikega, laagrid, kultuuriüritused jm).Tihedad on suhted probleemsete laste kodudega. Õppenõukogu koosolekutel on arutatud kasvatusraskustega klassi positiivset kogemust (24.10.2007). Õpiabi ja tugisüsteemide mõju on arutatud õppenõukogu koosolekutel 19.detsembril 2007.a, 11. märtsil 2009.a, 17. juunil 2009.a, 27. augustil 2009. a ja 21. detsembril 2009. aastal. Ülevaade on antud õpilaste probleemidest, rakendatud meetmetest ja nende tulemustest.

2008/2009. õppeaasta eesmärk oli õpilaste individuaalsuse arvestamine, tugisüsteemide täiustamine, õpiabi pakkumine, individuaalsete õppekavade koostamine. Kokkuvõte tehti 27. augusti 2009.a ÕNis. Seal toodi välja, et tööd alustanud logopeedist oli suur abi. Õpetajad on nõus abistama ka väljaspool konsultatsioonide aega. 1. juunil 2009.a viibisid koolis Tartu psühhiaatrid ja nende vastuvõtul käisid probleemsed lapsed koos vanematega. Õpilased olid suunatud vastuvõtule, et saada informatsiooni edaspidise õpiabi osutamise kohta. Arutati, mida teha, et õpitulemused paraneksid.

Kooli nišiks on kujunenud nn Tootsi-klass. Positiivsena nimetavad need õpilased oma häid suhteid Haimre õpetajatega. Väikesed klassid võimaldavad individuaalset lähenemist ja vähemalt õppeaasta lõpuks rahuldava õppetöö tulemuse saavutamist. Kooli põhimääruse järgi (Märjamaa Vallavolikogu 22.aprilli 2008.a  määrus nr 93) direktori ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul võib koolis moodustada kasvatus- ja pikapäevarühmi, kasvatusraskustega õpilaste klasse ja tasandusklasse. Viimastes näeb kool seni realiseerimata võimalust  (pole leidunud piisavalt õpilasi klassi avamiseks). Õpetajad on end selle klassi tarbeks koolitanud. 

III Riikliku temaatilise järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte

1. Kooli õppekavas on fikseeritud õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise põhimõtted (2002). Neid on edasi arendatud ja täiustatud 2007.a.

2. Haimre Põhikoolis on toimiv õpiabisüsteem. Kooli võetakse vastu ja toetatakse õpilasi, kes ei saa suures koolis hästi hakkama.

3. 2001. aastast töötab koolis edukalt kasvatusraskustega õpilaste klass (maakonnas ainuke), mille abil on 35 noort lõpetanud põhikooli.

4. Praegu rakendatakse koolis järgmisi tugimeetmeid: konsultatsioonitunde, individuaalset järeleaitamist, logopeedilist abi, õpiabilepinguid, individuaalset õppekava, pikapäevarühma tunde, kasvatusraskustega õpilaste klassi, sotsiaalpedagoogi tegelust, erialaspetsialistide nõustamisele soovitamist.

5. Vaatlusalustesse gruppidesse (B, C) kuulus 22 õpilast 3.-9. klassini, neist 15 poissi (68%) ja 7 tüdrukut (32%). Nende hulgas oli kõige enam III kooliastme õpilasi- 18 (82%).

6. 2005-2009. a õppeperioodi vältel ei jõudnud rahuldavalt edasi keskmiselt 31% õpilastest.

7. Vaatlusalustel õpilastel oli mitterahuldavate hinnete peamisteks põhjusteks püsivad õpiraskused (8 õpilasel- 36%), järgnesid käitumisraskused (6 õpilast- 27%) ja sotsiaalsed probleemid (5 õpilasel – 23%).

8. Kõige enam mitterahuldavaid hindeid saadi  2008/09. õppeaastal veerandite vältel A-võõrkeeles, eesti keeles, matemaatikas, tööõpetuses ja B-võõrkeeles.

9. Kõigile mitterahuldavate veerandihinnetega õpilastele on määratud vähemalt üks tugimeede. Põhiliste tugimeetmetena rakendatakse pikapäevarühma tunde, logopeedilist abi, sotsiaalpedagoogi tegelust ja kasvatusraskustega õpilaste klassi. Peaaegu kõigile rakendati ka „muid” meetmeid.

10. Rakendatud meetmed avaldasid 2008/09. õa-l positiivset mõju 11 õpilasele (50%), positiivne trend oli täheldatav 7 õpilase puhul (32%), mõjuta jäid meetmed 4 õpilasel (18%).

11. Valimi õpilastest viidi 6 järgmisse klassi, 5 lõpetas põhikooli, 3 jäi klassikursust kordama, 4 viidi üle pärast täiendava õppetöö sooritamist, 4 viidi puuduliku hindega üle.

12. 2009/2010. õppeaasta I õppeveerandiks oli valimi õpilastest jäänud kooli 17, kellest jõudis rahuldavalt edasi 5 õpilast (29,4%).

13. 2009/2010. õppeaasta I veerandil olid valimi õpilastel edasijõudmatuse peamised põhjused õpiraskused (5 õpilasel) ja käitumisraskused (5 õpilasel). Tugimeetmetest rakendati „muu” alla mahtuvaid meetmeid.

14. Valimis puudus klassikursuse kordajate grupp (A-grupp). Õpiraskustega laste kogum on püsiv, paikne, vaid 2010.a veebruaris lahkus C-11.

15. Õppenõukogu koosolekutel on arutatud rakendatavate tugimeetmete mõjusust ja kasvatusraskustega klassi kogemust: 24.oktoobril 2007.a, 19. detsembril 2007.a, 11. märtsil 2009.a, 17.juunil 2009.a, 21. detsembril 2009.a jt koosolekutel.

16. Probleemsetel lastel on Haimre Põhikoolis rahulik õppida: klassid on väikese õpilaste arvuga, õpetajad on tublid ja koolitatud erivajadustega lastega toimetulekuks, koolis on võimalik osa võtta huvitegevusest.

17. Probleemseid lapsi toetavad ka väikeses kogukonnas kooli tihedad sidemed lapsevanematega ning valla lastekaitsetöötajaga.

IV Ettepanekud

Ettepanekud kooli direktorile

1. Teha selgitustööd ja reklaami tasandusklassi avamiseks.

Ettepanekud Märjamaa Vallavalitsusele

1. Toetada kooli tegevust kasvatusraskustega klassi traditsiooni jätkamisel ja tasandusklassi avamisel.

V Ettekirjutused

Ettekirjutused kooli direktorile

1. „Haldusmenetluse seaduse” (Riigikogu seadus 6. juuni 2001)  § 56 lõige 2 ja haridus- ja teadusministri 20.12. 2007.a määruse nr 81 ”Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord” § 6 lõige 8 punkti 7 põhjal õppenõukogu otsusesse kui haldusakti klassi ja kooli lõpetamisel ning õpilaste autasustamisel märkida põhjenduses andmise faktiline ja õiguslik alus.

Täitmise tähtaeg: 22. juuni 2010

Direktoril koostada ettekirjutuse täitmisest kirjalik vastus maavanemale ning Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve osakonnale hiljemalt 22. juuniks 2010.

Järelevalve läbiviija

Tiiu Raav

Rapla Maavalitsuse

haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja