Uudised
14.05.2012 Koalitsioon "Ettevõtted HIV vastu" pressiteade: Ligi 400 uut HIV-juhtu aastas on ärahoitavad
Värskest analüüsist „HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel“ nähtub, et Eestis on kokku diagnoositud enam kui 8000 HIVi nakatunut ning igal aastal lisanduvat 400 uut juhtu on võimalik tööandjate panuse abil vähendada.
Poliitikauuringute keskuse Praxise analüüsi andmetel on HIVi nakatunud enamasti tööealised inimesed ning seetõttu on ka nende mõju majandusele ja ettevõtetele suurem. Aastatel 2000-2010 on HIViga seotud haigestumiste ning surmade tõttu jäänud inimestel elamata summaarselt 20 475 eluaastat. Kui seni on üle poole HIVi nakatunutest moodustanud peamiselt kuni varastes kahekümnendates noored, siis nüüd on kasvamas ka uute nakkusjuhtude arv üle 29-aastaste elanike seas. Seetõttu peaksid tööandjad pöörama suuremat tähelepanu ka varasele haiguse avastamisele.
Loe pressiteadet SIIT.
Tervisedenduse konverents 2012: Iga vigastus on ennetatav
8. juunil toimuv vigastuste ennetamisele keskenduv tervisedenduse konverents peetakse Tallinnas Vene Teatris (Vabaduse väljak 5). Konverentsil ootame osalema turvalisuse edendamisse ja vigastuste ennetamisse panustavaid spetsialiste kohalikult ja riiklikult tasandilt, sealhulgas maakondade ja kohalike omavalitsuste tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmeid. Samuti ootame kuulama ja kaasa mõtlema laste- ja noorteasutuste esindajaid, riigikogu ja valitsuse liikmeid, kolmanda ja erasektori esindajaid ja kõik teisi huvilisi.
Vigastuste ennetamisel on Eestis viimasel kahel kümnendil palju ja tulemuslikult ära tehtud, sellest hoolimata kuulub Eesti nende Euroopa Liidu riikide sekka, kus sureb vigastuste tõttu kõige enam inimesi. Konverentsil toome välja senised edulood vigastuste ennetamisel Eestis ja Euroopas ning arutame, mis on tulevikule mõeldes olulisemad tegevussuunad.
Konverentsi päevakava ning esinejate ja sessioonide tutvustuse leiate siit
Registreerimine ja info:
Konverentsi info leiate siit
Konverentsil osalemine on tasuta.
Osalemise eelduseks on eelregistreerimine hiljemalt 1. juunil 2012 või kohtade olemasoluni siin . Osalejate arv on piiratud!
Juhul, kui olete registreerunud ja Teil pole võimalik konverentsil osaleda, palume sellest teatada hiljemalt 5. juunil meiliaadressile Jana.Veenpere@tai.ee
Täiendavate küsimustega pöörduge koolitusspetsialisti Jana Veenpere poole meiliaadressil Jana.Veenpere@tai.ee
Konverentsil parkimise kohta leiate info siit
Korraldajad: Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eestis, Eesti Tervisedenduse Ühing, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet ja Päästeamet.
10.05.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: „Suitsuprii Klassi“ konkursil ajaloo kõrgeim suitsupriina lõpetanute arv
Koolinoortele suunatud ennetusprogrammi „Suitsuprii Klass“ lõpetas sel aastal suitsupriina kokku 639 klassi ehk ligi 84% kõikidest alustanud klassidest. See on võistluse kümneaastase ajaloo kõrgeim suitsupriiks jäänud klasside arv.
Võistluse korraldaja, Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul alustas möödunud aasta oktoobris võistlust 762 klassi 201 koolist, mis tegi kokku 12 630 õpilast. Kõige enam osalejaid oli 4. ja 5. klassidest. „Võrreldes eelmise aastaga on konkursil osalenud klasside, õpilaste ja koolide arv tõusnud,“ lisas Viitamees. „Märgatavalt on paranenud suitsupriide õpilaste arv - kui eelmisel aastal lõpetas võistluse suitsupriina 79% klassides, siis sel aastal juba 84%.“ Võistlusest langevad välja need klassid, kus kõik klassi õpilased ei ole kuue kuu jooksul olnud suitsupriid.
Võistluse suitsupriilt läbinud klasside vahel loositi välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mida saab kasutada matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.
Loosimise tulemusel said auhinna järgmised klassid:
· Keila Kooli 5.f klass· Jõhvi Vene Gümnaasiumi 10.a klass
· Sadala Põhikooli 7. klass
· Ferdinand von Wrangelli nim Roela lasteaed-põhikooli 4. klass
· Narva Peetri kooli 5.a klass
· Mikitamäe Kooli 7. klass
· Tihemetsa Põhikooli 7.-8. klass
· Märjamaa Gümnaasiumi 10.a klass
· Kuressaare Gümnaasiumi 4.a klass
· Holstre Kooli 6. klass
· Vastseliina Gümnaasiuumi 8. klass
· Türi Ühisgümnaasiumi 12.h klass
· Puka Keskkooli 4. klass
· Tuudi Algkooli 4.-5. klass
· Mehikoorma Põhikooli 9. klass
Viimane kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et poiste igapäevasuitsetamine on langenud - 2010. aastal on 11-15-aastastest poistest igapäevasuitsetajaid 7,2%, tüdrukuid 5,2%. Positiivne nihe on toimunud ka 15-aastaste poiste iganädalases suitsetamises, mis on alates 2001. aastast langustrendis. Kahjuks ei saa seda öelda 15-aastaste tütarlaste suitsetamise kohta, kellel tõusutrend pidurdus 2001. aastal ja on seejärel enam-vähem samal tasemel püsinud.
”Suitsuprii klassi” peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist ning motiveerida õpilasi, kes juba tarbivad, sellest pahest loobuma.
Võistlusel osalevad klassid otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Võistluse idee pärineb Soomest, kus alates 1989. aastast on võisteldud igal aastal. Nüüdseks on sellega seotud 20 Euroopa riiki, sealhulgas alates 2002. aastast ka Eesti. Suitsuprii võistluse mõju on erinevates riikides hinnatud mitmete uuringutega, mis on andnud kinnitust, et konkurss aitab noorte suitsetamise probleemi vähendada.
Tark ei tossa!
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 659 3972, reelika.viitamees@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee09.05.2012 Tervise Arengu Instituut soovitab: Soola pane kahvliga.
Soolatarbimise vähendamiseks alustab Tervise Arengu Instituut teavitust, millega suunab ja õpetab tarbijaid kauplustes lugema ja võrdlema tootepakendeid. Inimene tohiks maksimaalselt tarbida umbes 5 grammi ehk ühe triiki teelusikatäie soola ööpäevas, soola pikaajaline liigtarbimine põhjustab aga erinevaid terviseprobleeme.
Umbes 80% soolast tuleb poest ostetud valmistoitudest ja toiduainetest, ülejäänu lisatakse ise toiduvalmistamisel juurde. ”Seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust. Palju soola võib olla toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes,” lausus Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Kindlasti tuleks jälgida soolasisaldust töödeldud toodete, näiteks vorstide, sinkide, leibade, kalakonservide, juustude ning kastmete ja maitseainesegude pakenditel. Rohkelt soola sisaldavad ka kulinaarialettide valmistoidud, mida võiks võimalusel vältida. Ka värske liha ja lihatoodete puhul tasub lugeda märgistust, kuna neile lisatud sool ei kajastu toote nimes. ”Kindlasti ei tule neist toiduainetest loobuda, vaid alati tuleks valida väiksema soolasisaldusega variante,” rõhutas ekspert.
Kahjuks ei ole pakenditel soolasisaldus märgitud ühtsel viisil. See võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Ka ei ole soolasisaldus märgitud kõikide toitude pakenditele. See on kohustuslik teatud suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide nt „vähesoolane“.
Pakendiinfo hõlpsamaks lugemiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud uue veebipõhise soolakalkulaatori, mis arvutab välja toiduaines oleva soolakoguse, võrdleb seda teiste sarnaste toodete soolasisaldusega, arvutab soola koguse söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Kalkulaatori saab tasuta alla laadida ka nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutamiseks.
Veebielehel http://www.toitumine.ee/kampaania/soolapanekahvliga on samuti õpetus, kuidas leida pakendilt toote soolasisaldust, miks ja kui palju soola me vajame ning kuidas vähendada soolatarbimist. Samal lehel on ka varasemalt välja töötatud soolakalkulaator, millega saab arvutada kokku kogu oma päevamenüüs sisalduva soola koguse.
Oma soolatarbimiselt oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, mis tähendab, et tarbime vähemalt kaks korda soola nii palju kui peab, ehk üle 10 grammi päevas. Soola võiks aga päevas saada maksimaalselt 5 grammi ehk umbes üks triiki teelusikatäis. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Juhul, kui tootepakendil on antud naatriumikogus, siis soolagrammideks saab selle teisaldada, kui korrutada naatriumikogus 2,5ga.
Soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Soola pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku, mis omakorda suurendab südamehaiguste tekke riski. Ülekaal, liigne alkoholitarvitamine, diabeet ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola eritada. Lisaks on leitud, et liigne soolatarbimine on seotud ka teiste haigustega nagu osteoporoos, neeruhaigused, ülekaal, vähk ja see halvendab astma sümptomeid.
Teavitust toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames.
02.05.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: Uuring - kooliõpilased eluga rahu, murekohaks tüdrukute tervisekäitumine
Täna avalikustati 2009/2010. õppeaastal läbiviidud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC ehk Health Behaviour of School-aged Children) raport, mis hõlmab kõikide uuringust osavõtnud riikide, sh Eesti, 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Kuigi uuring toimus majandussurutise perioodil, on näha positiivseid nihkeid eelkõige õpilaste hinnangutes oma tervisele ja eluga rahulolule, murettekitav on aga kasvav ülekaalulisuse probleem ning tütarlaste tervisekäitumine. Õpilaste eluga rahulolu jätkas tõusutrendi: üle keskmise oli eluga rahul 89% Eesti 11-15-aastastest poistest ja 86% tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu suurem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes (15-aastased soomlased olid edetabelis 3., Eesti 8. kohal). Oma tervist hindas väga heaks 32% poistest ja 27% tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10% kõrgem kui 2001. aasta uuringus.
Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17% 11-15-aastastest poistest ja 11% samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12% ja 7%. Seejuures on Eesti 15-aastased õpilased maade edetabelis teinud kõige suurema tõusu – Eesti 12 koha, Läti seitsme ja Leedu nelja koha võrra. Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal.
Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas; 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases HBSC uuringus samal tasemel (8%).
Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas (39 riigi seas vastavalt 31. ja 27.) ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, millega oleme kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18% 13-aastastest ja 45% 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.
13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27% poistest ja 21% tüdrukutest. Selle tulemusega oleme riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.
Uuringut viiakse läbi igal 4.aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ja see annab kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010.õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tervise Arengu Instituut.
Uuringu Eesti 2010. aasta tulemuste lühikokkuvõtte leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/krooniliste-haiguste-osakond/hbsc
Eestis läbiviidud uuringu pikem raport ilmub suve lõpus. Ingliskeelne rahvusvaheline pressiteade, uuringutulemuste lühikokkuvõte ja raport on kättesaadavad Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehel: http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/Life-stages/child-and-adolescent-health/activities/adolescent-health/health-behaviour-in-school-aged-children-hbsc2.-who-collaborative-cross-national-study-of-children-aged-1115
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee24.04. 2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: Suurel liikumispäeval osales 7499 inimest ja läbiti 41 714 kilomeetrit
Pühapäeval, 22. aprillil südamenädala lõpetanud suurel liikumispäeval „Sinu sammud loevad“ lõi kaasa üle Eesti kokku 7499 registreeritud osalejat, kes läbisid kas kõndides, joostes või rattaga sõites 41 714 kilomeetrit. Osalejatest 4703 olid naised ja 2796 mehed. Keskmine läbitud distants inimese kohta oli seitse kilomeetrit.
Pühapäevastele erinevatele liikumisüritustele, mida Tervise Arengu Instituudile teadaolevalt oli 13 maakonnas kokku 74, lisanduvad veel 7055 inimest, kes osalesid teistel südamenädala jooksul peetud avalikel üritustel. Südamenädalal lõi kaasa ka arvukalt lasteaedu, koole ja töökohti, samuti spordiklubisid, kuid neis peetud ettevõtmised selles statistikas ei kajastu. Suur liikumispäev toimus südamenädala raames teist aastat. 2011. aastal jäi osalejate arv samasse suurusjärku, kuid tänavu tõusis osalenud meeste arv ning keskmine läbitud distants suurenes kilomeetri võrra.
Suurematest linnadest olid pühapäeval liikumispäeva tähistamas Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Võru, Kuressaare, Haapsalu, Otepää, Rapla, Kunda, Jõgeva, Paide ja Kärdla. Maakondadest oli enim üritusi Valgamaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja Raplamaal. Südametervisele teevad head ühtlase koormusega tegevused nagu kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine. Euroopa Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Südamenädalat peetakse iga aasta aprilli kolmandal nädalal.
Südamenädala tegevusi rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondist (programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames).
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee20.04.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: Pühapäeval lõpetab südamenädala üle 70 liikumisürituse.
Südamenädal lõpeb pühapäeval, 22. aprillil koos avalike liikumisüritustega 13 maakonnas. Erinevaid ettevõtmisi – jooks, kepikõnd, matk, rattasõit ja muu sarnane – on kokku üle 70.
Suurematest linnadest on pühapäeval liikumispäeva tähistamas Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Võru, Kuressaare, Haapsalu, Otepää, Rapla, Kunda, Jõgeva, Paide ja Kärdla. Maakonnasiseselt on enim üritusi pühapäeval Valgamaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja Raplamaal.
Kõik maakondades toimuvad ettevõtmised on koondatud Tervise Arengu Instituudi veebilehele Terviseinfo.ee.
Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, on peamised südamehaiguste riskitegurid. Südametervisele teevad head ühtlase koormusega tegevused nagu kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine.
Olles regulaarselt aktiivne alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite, antidepressantide, tarvitamise vajadust.
Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame valem“ soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus.
Südamenädalat tähistatakse sel aastal 20. korda. Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee
Südamenädala tegevusi rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondist (programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames).
20.04.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: Kolleegid tunnustasid Tartu maavalitsuse tervist edendavaid tegevusi
Südamenädala puhul otsustasid Eesti maakondade tervisedendajad valida endi hulgast enim tervisesse panustava maavalitsuse. Laekunud 11 ettepanekust tõi Tervise Arengu Instituut eriti esile Tartu maavalitsust ja maavanemat ning Rapla, Jõgeva, Viljandi ja Järva maavalitsust.
Ettepaneku algataja, Rapla maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ülle Rüüsoni sõnul ajendas selle väljakutse olukord, kus maavalitsused suunavad kohalikke omavalitsusi tegutsema tervist toetavamalt, koostama terviseprofiile ja muud sellist, kuid alati tekib seepeale küsimus, aga mida maavalitsus ise selleks teeb ja kuidas oma töötajate tervist edendab. „Maavalitsuste endi tegevused kokku kogudes saame kõigile eeskuju anda,“ lisas Rüüson. Ettepanekute hindamist juhtinud Tervise Arengu Instituudi projektijuht Mari Raudsepa sõnul üllatasid maavalitsused väga positiivselt. „Oluline on maavanema eeskuju. On maakondi, kus maavanem osaleb kõigil toimuvatel terviseüritustel või on need ise ellu kutsunud. Viljandi maavanem peab aga tervisedenduse valdkonda üheks võtmevaldkonnaks maakonna arengus.“
Tartu maavalitsuses on maavanema algatusel regulaarse liikumisharrastuse propageerimiseks sisse viidud liikumispunktide süsteem, kus enim punkte saanud töötajaid tunnustatakse auhindadega. Lisaks toimub aastas regulaarselt kaks terviseüritust, naistepäeva tähistatakse alati suusarajal ning sünnipäevadel kaetakse lilleraha kogumise asemel tervislik toidulaud. Traditsiooniks on kujunenud igasügisene tervisliku suupiste hommik, kus maitstakse enda kasvatatud-hoidistatud vilju. Tänavu alustas Kaalugrupp, kus jagatakse tervisliku toitumise materjale ja vahetatakse retsepte. Eriliselt väärib esiletõstmist, et kõik Tartu maavalitsuse üritused, vastuvõtud ja tähtpäevad tähistatakse ilma alkoholita.
Raudsepp lisas, et paljudele maavalitsustele on oluline suitsetamisest loobumise toetamine. Näiteks ei tööta Rapla maavalitsuses mitte ühtegi suitsetajat, Hiiu maavalitsuses on nende endi andmeil 99% mittesuitsetajaid. Ka Tartus on jäänud vaid mõni üksik suitsetav ametnik. Kõiki maakondi ühendavaks toredaks traditsiooniks on ühismatkade korraldamine, kusjuures Jõgeval tehakse neid erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse. Rapla maasekretäri eestvedamisel aga tähistatakse igal aastal autovaba päeva. Maavalitsuse ülesanne on haiguste ennetamise ja tervise edendamise tegevuste ning riiklike tervisedendusprogrammide elluviimise toetamine ja koordineerimine maakonnas. Maavalitsuste tegevusi selles valdkonnas toetavad Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee
19.04 pressiteade "Kanal 2s alustab täna kevade lustakaim teleprojekt „Kaks kanget – haiged mehed“
Täna kell 21:30 jõuab Kanal 2 ekraanile uus kevadine teleprojekt „Kaks kanget – haiged mehed“. Maailmarändurid Teet Margna ja Kristjan Jõekalda otsustavad enne järgmist hiigelreisi ette võtta põhjaliku tervisekontrolli. Tulemused on mõlemale mehele üllatavad…
„Kui me Kristjaniga Venemaa reisilt naasime, (möödunud aastal näitas Kanal 2 saatesarja „Kaks kanget Venemaal“), oli sõpradel-tuttavatel, aga ka täiesti võõrastel inimestel meile palju küsimusi. Üks küsimus, mis ikka ja jälle kõrvu kumisema jäi – „Noh mehed, kuidas tervis vastu pidas?“,“ muheleb Teet Margna. Mehed ei osanud sellele õieti midagi kosta, kuid kuna uus reisisaade on juba sihikul, otsustasid Kaks kanget läbi viia põhjaliku tervisekontrolli. Tuleb aga välja, et nad ei mäletagi, millal viimati arstil käisid.
„Kui nüüd vaadata peeglisse, siis minu puhul… Suitsetamine – jah. Ebatervislik toitumine – jah. Vähene liikumine – jah,“ tunnistab Kristjan Jõekalda, et vahel tekib tal lausa hirm, kui süda õhtul puperdama kipub.
Saatesarja eesmärk on juhtida tähelepanu eesti meeste lühikesele elueale, terviseriskidele ja propageerida tervislikke eluviise. Eestis olevat asjad halvasti, sest uuringute kohaselt on meie mehed keskmisest Euroopa mehest palju kehvema tervisega. Kakskangelliku huumoriga vürtsitatud saatesarjas uurimegi, kust on pärit, missugused on ja kuhu liiguvad meie Eesti mehed.
Saatesarja iga episood sisaldab endas ühte üldist teemat, näiteks alkoholism, toitumine ja ülekaal, hügieen, elukeskkond, liikumine, vaimne tervis.**
Lustaka ja õpetliku saatesarja „Kaks kanget – haiged mehed“ esimene osa on Kanal 2 eetris täna kell 21:30.
Lisainfo:
Merit Pettai
Kanal 2
turundusspetsialist
666 2456
merit@kanal2.ee
IX Euroopa tervisedenduse konverents Eestis!
27-29.09.2012 toimub Eestis Euroopa tervisedenduse konverents, kuhu oodatakse abstrakte 1.maini 2012.
Täiendav informatsioon on leitav konverentsi koduleheküljel:http://www.conferences.ee/iuheli2012/index.html
16.04.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade "Eesti tähistab 20. korda südamenädalat"
Üle Eesti tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.
Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse. „Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid - suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“
Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on läbi aastate andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega olema suutnud viia Eesti riikide hulka, kus südamehaiguste suremus on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui 2010. aastal oli üle poole surmasid Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 ja 2010. a 8750 surma).
Südamenädala tähistamisega on liitunud kõik maakonnad, liikumispäeva - millel osales mullu üle 7000 registreeritud osaleja – viivad läbi 12 maakonda. Lisaks kohalikele omavalitsustele, kes korraldavad erinevaid südametervisele suunatud ettevõtmisi, on nädalaga liitunud ka väga paljud lasteaiad ja koolid, samuti spordiklubid ja apteegid.
Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.
Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite, antidepressantide, tarvitamise vajadust.
Info erinevate liikumispäeva ja südamenädala ürituste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi veebilehele Terviseinfo.ee. Samast leiab ka arstide kirjutatud artikleid südametervise hoidmisest.
Lisainfo: Professor Margus Viigimaa, 617 1415, 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee
Südamenädala tegevusi rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondist (programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames)
09.04.2012 Rapla Maavalitsuse pressiteade "Rapla Maavalitsus on Eesti esimene tervist edendav maavalitsus“
29.märtsil käesoleval aastal liitus Rapla Maavalitsus tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustikuga. Tervise Arengu Instituudi tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Külli Luuk, kes kureerib TET võrgustikku, oli rõõmus, et tervist edendavate töökohtadega liitus ka esimene maavalitsus. Võrgustikuliikmetele pakutakse mitmesuguseid koostöövõimalusi, kogemuste ja heade praktikate jagamist ning koolitus- ja nõustamisprogrammides osalemist. Tervist edendavate töökohtade põhimõte seisneb töökohal töötaja elukvaliteedi parendamises, töökeskkonnast tingitud terviseohtude vältimises, töötaja tervise kaitses ning töötingimuste kohandamises töötajate võimetele.
Pidulikul tänuüritusel 16.aprillil haldushoone talveaias antakse üle tervist edendavate töökohtade tunnistused üle lisaks Rapla Maavalitsusele järgmistele asutustele: Rapla Hooldekeskus, Rapla Keskraamatukogu, Rein Reisid OÜ, Kehtna Vallavalitsus, Ingliste Arendusselts MTÜ, Järvakandi Kultuurihall ning Rapla Täiskasvanute Gümnaasium. Samuti selguvad siis Raplamaa Tervisedendaja 2012 ja Raplamaa Sotsiaaltöötaja 2012 laureaadid.
20.03.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade
Kevadine toidulaud kergemaks ja värvilisemaksTervise Arengu Instituut koos Eesti suuremate kauplusekettidega kutsub ka kevadel pöörama suuremat rõhku puu- ja köögiviljadele, et tervislikumalt ja kergemalt toituda. Kampaanias „Kergem viis tervislikult toituda“ osalevad Selveri, Maxima, Prisma, Comarketi, Maksimarketi, Konsumi ning AjaO kauplused. „Koos kevade algusega on hea meelde tuletada, et piisav hulk puu- ja köögivilju peaks toidulaual olema iga päev ning et just erinevad viljad on need, mis aitavad toiduvaliku hoida kevadiselt kerge ning tervise- ja figuurisõbraliku,“ lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.
Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid see-eest sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütotoitaineid ja vett ning täidavad hästi kõhtu. “Näiteks 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju energiat kui 10 šokolaadikompvekki. Viimasest ei saa aga ainevahetuse toimimiseks ja ka kaalu alandamiseks vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid,” lisas Pitsi.
Puu- ja köögiviljades sisalduvad aineid toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku, osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused. Piisav kogus vilju aitab vältida kroonilisi haigusi ning ennetada haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse ja mõningatesse vähihaigusesse.
Puu- ja köögivilju tuleks iga päev süüa vähemalt 5 portsjonit. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis. Lisaks värsketele viljadele kuuluvad portsjonite arvestusse ka külmutatud, kuivatatud ja konserveeritud viljad ning mahlad, kuid eelistatud on siiski võimalikult värsked viljad, kus vitamiinide sisaldus kõige suurem. Samuti ei ole vahet, kas tarbida puu- ja köögivilju iseseisvalt või erinevate roogade koostises.
Hea tervise jaoks vajaliku koguse ehk 5 ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas sööb vaid 10% inimestest ning veerand (24%) inimestest ei söö päevas üldse puu- ja köögivilju. Pooled (49%) inimesed söövad 1-2 portsjonit päevas. Samal ajal on Eestis kasvamas ülekaaluliste inimeste hulk, mis on ühelt poolt valede toitumisharjumuste (eelkõige rasva ja suhkru liigne tarbimine ja vähene puu- ja köögiviljade tarbimine) ning teisalt vähese liikumise (suurenenud TV vaatamise, arvuti taga istumise) tulemus.
Kasulikku lugemist puu- ja köögiviljade kohta leiab veebilehelt www.toitumine.ee
Teavitust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012” raames.
Lisainfo: Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert, tagli.pitsi@tai.ee; Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee19.03.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade
Tervise Arengu Instituut alustab tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamist
Tervise Arengu Instituut on ümber kujundamas senist tervishoiutöötajate statistika kogumist. Koos Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga on välja töötatud uus aruandevorm, mille testimiseks ja tagasiside saamiseks viiakse aprillis läbi ka pilootuuring.
„Praeguse koondaruandluse asemel on kavas andmete küsimine viia isikupõhiseks,“ selgitas plaanitavat muudatust Tervise Arengu Instituudi analüütik Gettrin Kivisild. „Isikupõhine andmekogumine tagaks tervisepoliitika kujundamiseks ning järelduste tegemiseks kvaliteetsemate ja detailsemate statistiliste andmete olemasolu.“
Loe edasi pressiteadet SIIT
15.03.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade
Maardus avati süstlavahetus ja nõustamisteenus süstivatele narkomaanideleMaardus pakutakse alates märtsist süstlavahetus- ja nõustamisteenust, mis aitab süstivate uimastisõltlaste seas vähendada narkootikumide tarvitamisega kaasnevaid kahjusid ja HI-viiruse levikut. Samuti parandab see nende toimetulekut ja kaasatust ühiskonda. Loe täpsemalt SIIT.
13.03.2012 Põllumajandusministeeriumi pressiteade
Koolipuuvilja programm laieneb koolieelsete lasteasutustele ja 5. klassidele Euroopa Komisjon toetas Eesti taotlust laiendada koolipuuvilja programmi sihtrühma ja kaasata lisaks senisele 1.-4. klassi õpilastele ka koolieelsed lasteasutused ja 5. klasside õpilased. Kava kohaselt eraldatakse Eestile perioodiks 1. august 2012 kuni 31. juuli 2013 390 000 eurot, mis on 107 600 euro võrra rohkem kui eelnevatel õppeaastatel.
„Hea meel on tõdeda, et meie ponnistused koolipuuvilja programmi laiendamiseks vilja kandsid ja Euroopa Liit meie lisataotluse heaks kiitis,” nentis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Laste tervis on terve ühiskonna nurgakivi ja tervislik toitlustamine koolides ja lasteaedades on selle alus”, tõdes Seeder.
Koolipuuvilja programmi eesmärgiks on puu- ja köögivilja tarbimise suurendamine ning tervisliku toitumise edendamine koolides. Programmi raames jagatakse värsket puu- ja köögivilja, näiteks õuna, porgandit või mõnda muud abikõlbulikku toodet koolieelsetele lasteasutustele ja 1.-5. klassi õpilastele tasuta.
Koolipuuviljatoetuse taotlemise reeglite kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/euroopa_liidu_toiduprogrammid/koolipuuviljatoetus/
27.veebruar 2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade
Eesti ületab teisi Balti riike kõrgema oodatava eluea ja positiivse loomuliku iibegaTervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonnal on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud Balti riikide tervisestatistikat koondav kogumik „Health in the Baltic Countries 2010“, kus Eesti paistab silma oodatava eluea ja positiivse loomuliku iibega. Kogumik „Health in the Baltic Countries 2010“ on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel: http://www.tai.ee/terviseandmed/uuringud
Loe pressiteadet SIIT.
21. veebruar 2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade
Oma alkoholitarvitamise võimalikke terviseriske saab igaüks ise hinnata.
Veebilehel Alkoinfo.ee on saadaval test, mille abiga saab inimene kiire ja usaldusväärse hinnangu oma alkoholitarvitamisega seotud terviseriskide kohta. AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) nimelise küsimustiku on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon ning seda küsimustikku kasutavad oma töös ka perearstid ja nõustajad. AUDIT test keskendub alkoholi liigtarvitamise ning sõltuvuse esimeste märkide tuvastamisele. Test, mida peetakse üheks kõige täpsemaks, koosneb kümnest küsimusest ning see näitab, millisel riskitasemel on inimese alkoholitarvitamine. Riskitasemeid on kokku neli: madala riskiga tarvitamine, tervist ohustav tarvitamine, tervist kahjustav tarvitamine ning võimalik alkoholisõltuvus.
Alkoinfo.ee vahendusel tegi möödunud aastal AUDIT testi kokku 7689 inimest, kellest 4756 olid mehed ja 2933 naised. Tervist ohustavat alkoholitarvitamist leiti 36% vastanute puhul, 11% vastajatest sai hinnangu, et nende alkoholitarvitamine on tervist kahjustav ning 20% vastanute puhul oli tegu võimaliku alkoholisõltuvusega. Kui testi teinud naised kuulusid peamiselt madala riskiga tarvitanute (46%) ja tervist ohustava tarvitamise rühma (35%), siis meestest 37% kuulus tervist ohustava alkoholitarvitamise rühma ja 27% võimaliku alkoholisõltuvuse rühma. Testi teinud naiste seas oli neid, kel on võimalik alkoholisõltuvus 11%. Kõige enam vastajaid oli vanuserühmades 18-24 ja 25-34 aastat. Tervist kahjustavat tarvitamist esines nendes vanuserühmades ka kõige enam. Võimaliku alkoholisõltuvusega inimeste arv oli aga suurem vanemates vanuserühmades.
Alkoinfo.ee lehel tehtud testide tulemused näitavad vaid küsimustikule vastanud inimeste tulemusi nende sisestatud vastuste alusel ega ole üldistatavad kogu Eesti elanikkonnale.
AUDIT küsimustiku sobivust meie perearstisüsteemis hinnati esmakordselt 2010. aastal. Pilootprojekti tagasiside oli küllalt julgustav - enamus patsientidest oli huvitatud testi täitmisest, kuid arstide ja õdede hinnangul vajasid nad enam koolitust edasise nõustamise osas. Tänaseks on Tervise Arengu Instituudi korraldatud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise koolitusel osalenud ligi 300 pereõde ja perearsti.
Alkoholi liigtarvitamine kuulub oluliste tervist kahjustavate ja surma põhjustavate tegurite hulka. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva haigusseisundi või häirega. 2010. aastal oli Eestis iga kümnes surm seotud alkoholi liigtarvitamisega. Liigtarvitamise varajane avastamine on oluline alkoholist tingitud kahjude vähendamiseks.
Alkoholi liigtarvitamise ennetamist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames.
AUDIT testi on kättesaadav veebilehe Alkoinfo.ee avalehel.
Raplamaa sotsiaal- ja tervisevaldkonna inimeste tunnustamise teade!
Rapla maavanem ja Rapla maakonna tervisenõukogu kuulutavad välja konkursi Rapla maakonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna auhindade väljaandmiseks. Loe täpsemalt SIIT.
6. veebruaril algab Suitsuprii klassi võistluse omaloomingukonkurss!
Kõikidel klassidel, kes osalevad Suitsuprii klass 2011-2012 võistlusel on võimalus osaleda omaloomingu konkursil. Oma töid on võimalik saata Tervise Arengu Instituuti (Hiiu 42, 11619 Tallinn) kuni 7. märtsini 2012. Ootame õpilaste plakateid teemal „ Päästa sõber suitsu küüsist“. koos teemakohase lause/loosungiga. Kahes vanuserühmas antakse välja kolm rahalist auhinda, mida võib kasutada klassiekskursiooni vm ühisürituse korraldamiseks. I koht saab 320 eurot, II koht 192 eurot ja III koht 128 eurot. Žüriil on õigus välja anda ka eriauhindu. Reeglid ning lisainfo leiate e-postile lisatud failist või meie veebilehelt www.terviseinfo.ee .
31.01.2012 Tervise Arengu Instituudi pressiteade: Eesti maakondade terviseülevaated näitavad suurt ebavõrdsust
Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaated toovad välja suured ebavõrdsused nii rahvastiku tervises, maakondade sotsiaal-demograafilistes näitajates kui inimeste tervisekäitumises. Vaata tervise kogumikku SIIT
Küsimustik käsitleb koolinoorte söömisharjumuste ja -võimaluste teemasid. Uuringus osaleb ligikaudu 50 üldhariduskooli üle Eesti. Uuringu valimiks on 1200 õpilast 3., 6., 9. ja 12. klassidest, lisaks koolide juhtkond ja toitlustajad. Uuringus osalevad koolid jäävad anonüümseks.
